Eesti põllumajanduse üks suuremaid valupunkte on praktilise kogemuse põhjal korraliku strateegilise analüüsi ning finantsjuhtimise puudumine (kuigi on kahtlemata ka erandeid!). Meil on väga tublid spetsialistid, kes oskavad maailmatasemel maad harida ning karja kasvatada, kuid pahatihti ei oska neid teadmisi kõige paremini rahaks "konverteerida". Kuna piimatootmine on põllumajanduse sektoritest juhtimise seisukohast kõige keerulisem, siis on siin võimalikke komistuskive iseäranis palju.

Pea kõigil Eesti piimatootmisettevõtetel on olulised sisemised reservid, mis tuleks korralikult kasutusele võtta. Kui see jutt tundub ebamõistlikuna, siis mõelge sellistele küsimustele:

  • Strateegia. Enne kui asuda oma tootmises midagi olulist muutma, tuleks endale selgeks teha, kuhu tahetakse sellega jõuda. Kui eesmärgiks on tootmismahtu laiendada ja maksimaalset kasumit teenida, tuleb lähtuda vastavatest eeldustest ja vajadustest (investeerida tootmise mahu ja intensiivsuse kasvu). Kui aga omanikul on plaanis lähemate aastate jooksul pensionile siirduda, on eeldused hoopis teised (vältida uute riskide võtmist). Kui soovitakse ettevõte müügiks ette valmistada, on eeldused kolmandad (kujundada ettevõte investorile võimalikult atraktiivseks). Vahendid tuleb valida seatud eesmärgi järgi, mitte vastupidi. Kahjuks ei ole haruldane olukord, kus strateegilise tähtsusega otsuseid on tehtud mitte enda tulevikuvisiooni silmas pidades, vaid naabrimehe toimetamist jälgides või lihtsalt kellegi müügitöö tulemusena.
  • Lahendus: arutame teie eesmärgid koos läbi, sõnastame kõige sobivama strateegia ning analüüsime ettevõtte hetkeolukorda ning plaane sellest strateegiast lähtudes.

  • Tootmisprotsess ei ole tasakaalus. Tootmise efektiivsuse määrab kogu protsessi kõige nõrgem lüli ning sellesse lülisse panustamine mõjutab kõige rohkem lõpptulemust. Piimafarmis on kriitilisi lülisid vähemalt kümmekond ning enne muudatuste tegemist tuleks hinnata, milline neist on kõige nõrgem. Vastasel korral võib kergesti juhtuda, et püüate parandada vale asja - raha kulub hoogsalt, kuid tulemus ei parane karvavõrdki. Üsna tüüpiliselt on Eesti piimafarmid panustanud uute lautade näol märkimisväärselt lüpsikarja pidamistingimustesse, kuid noorkarjakasvatuse, silotootmise ning söötmisalase oskusteabe madal tase ei võimalda uue lauda potentsiaali ära kasutada.
  • Lahendus: analüüsime teie ettevõtte tulemused ja tuvastame kitsaskohad. Oleme ettevõtete tootmisprotsessi analüüsiks välja töötanud lihtsa, kuid ülevaatliku ja hästi toimiva metoodika.

  • Söötmise madal efektiivsus. Lehm lüpsab teadagi suust, aga kui ta sööb rahalises väljenduses ära kolmveerandi piimarahast, siis ei saa lõpptulemus hea olla. Praktikas on tõestatud, et kuni 2000 kg kõrgem piimatoodang lehma kohta ei pruugi ettevõtte kasumile lisada mitte midagi!
  • Lahendus: analüüsime ettevõtte tulemusi piima toodangu, müügi, söödakulu ning karja liikumise osas. Reeglina oleme leidnud arvestatavaid reserve ning suutnud need koostöös söötmisnõustajatega ka rahaks teha.

  • Silo toiteväärtus. Fakt on, et hea silo tegemine maksab samapalju kui kehva silo tegemine, majanduslik tulemus aga erineb kordades. Keskmine Eesti silo oli ka 2014. aastal endiselt üsna kesise toiteväärtusega - hoolimata juba aastaid kestnud teavitustest ja koolitustest. 
  • Lahendus: analüüsime teie silode toiteväärtust, vaatame üle rohumaade majandamise ning tehnikapargi. Tuvastame kitsaskohad ja koostame plaani, kuidas silotulemust parandada. Vajadusel kaasame ka parimad erialaspetsialistid.

  • Liiga kõrged püsikulud. Hoolimata tänapäevasest tehnoloogiast kipuvad meie farmid olema endiselt ülerahvastatud - tulemuseks on kõrged kulud ja palju madala palgaga ning vähemotiveeritud inimesi. Samuti kulub pahatihti lausa kosmilisi summasid kütusele ning varuosadele - erinevus hektari, toodangutonni või hobujõu kohta võib eri farmides erineda kordades!
  • Lahendus: analüüsime ettevõtte tootmisprotsessi, vaatame kuhu raha kulub ning võrdleme teiste farmidega (avalikke allikaid kasutades). Püstitame eesmärgid kulude vähendamiseks ning jälgime, kuidas nende elluviimine edeneb.

  • Kasutamata tootmisvõimsused. Piimatootmise eripäraks on kõrged püsikulud, mistõttu on eriti oluline, et tootmismahud oleks maksimaalselt koormatud. Iga tühi loomakoht laudas tähendab teenimata tulu! Teisest küljest tähendab võimsuse järsk tõstmine pahatihti ka halbu üllatusi, kui mõni tootmisprotsessi lõik on läbi mõtlemata ning koormusele vastu ei pea. 
  • Lahendus: analüüsime olukorda kompleksselt - tootmisvõimsuse suurendamine ei koosne ainult loomade lisamisest. Suurema võimsuse kontekstis tuleb üle vaadata kogu tootmisprotsess, sest loodetud tulu realiseerub ainult siis, kui protsessi kõik lülid toimivad ootuspäraselt.

  • Likviidsuslõks. Nimetame niimoodi olukorda, kus mingil põhjusel (reeglina müügihindade krahhi tulemusel, nagu praegu) on ettevõttel tekkinud hankijate, finantseerijate, maksuameti või teiste asjaosaliste ees suured võlad, mis kuidagi väheneda ei taha, viiviseid kasvatavad ning elu põrguks muudavad. Tänaste kõrgete müügihindade faasis on oluline lõksust kiiresti väljuda, et koguda kapitali ning tõsta efektiivsust enne paratamatult taas saabuvat madalate hindade perioodi. 
  • Lahendus: vaatame üle tootmise ökonoomika ning koostame realistliku eelarve, mille alusel asuda kreeditoridega läbi rääkima. Üldjuhul on täna võimalik saavutada mõlemale poolele vastuvõetavad lahendused, kui suheldakse üksteisele arusaadavas (numbrite) keeles. 

  • Liiga suured kohustused. Vahepeal tundus, et kuskil on käimas konkurss: kes ehitab kallima loomakohaga lauda või ostab põllumaa hektari kohta kallima kombaini/traktori. Tänaseks on entusiasm asendunud peojärgse pohmelusega ning nii mõnigi farmer mõtleb, millest investeeringuteks võetud kohustused tagasi maksta. 
  • Lahendus: Sellisel juhul on eriti oluline oma majandustegevus emotsioonideta numbrites lahti harutada ja teha nii endale kui kreeditoridele selgeks, milline on hetkeseis ja mida on vaja saavutada. Positiivse lõpptulemuse saamiseks peab farmer olema võimeline tehtud investeeringu rahaks pöörama ning kreeditor aktsepteerima realistlikku maksegraafikut.

Ülaltoodud näited on ainult kõige tüüpilisemad kivid-kännud, mille taga võivad farmi head majandustulemused kinni olla. Kui mõni nendest probleemidest tuleb tuttav ette või olete mõnel muul põhjusel oma ettevõtte tulemustega rahulolematu, siis võtke meiega ühendust.

Meie esimene konsultatsioon ning arutelu on alati tasuta.

Kuna kõik ettevõtted ja probleemid on erinevad, siis enne tasudest rääkimist soovime saada probleemidest ülevaate ning olla kindlad, et me ka reaalselt aidata saame. Põhjalikuma koostöö korral on tasudes reeglina oluline osa ka tulemustasul, mis realiseerub ainult siis, kui töö kajastub ka ettevõtte tulemustes.  

Loomulikult on kogu suhtlus rangelt konfidentsiaalne.